Besee on küll kapriisne, aga tegelikult on sellega võimalik täiesti sinasõber olla. Eriti kui on olemas selline tänuväärne asi nagu Google, kust omakorda on võimalik leida veel tänuväärsem toidublogija, kes on terve kadalipu beseerulli tegemisel läbi teinud ja põhimõtteliselt terve ööpäeva jagu kestnud küpsetusi sinu eest läbi katsetanud - tulemuseks on see, et sina võtad kõik need kogutud (tema enda poolt) teadmised ette ja valmistadki ühe korraga ühe ideaalse beseerulli.
Seega retseptitänu ja au läheb Aet köögis blogile, mida olen antud küpsetise puhul aastaid juba kasutanud, aga minu poolt saab see käik ka kirja pandud. Kreem ja täidis on mul teistsugune.
Lisaks - mustikatega koonerdasin häbiväärselt palju, sest ma ei raatsinud "pere õhtusöögi" jaoks kogu oma sügavkülmavaru ära kasutada. Olge siis teie targemad :)
Mida vaja läks?
4 munavalget
näpu otsaga soola
1 tl sidrunimahla
225g suhkrut
2 tl maisitärklist
2 dl vahukoort
1 pk mascarpone juustu (ca 200 g)
marju
Besee valmistamiseks veendu, et kauss ja vispel ei oleks a) märjad b)rasvased c)kasvõi tilgaga munakollasega koos.
Kuumutasin ahju 150 kraadi juurde.
Vahustasin munavalge koos soola ja sidrunimahlaga alustades aeglaselt kiiruselt. Kui muna on ühtlaselt segunenud võid kiirust tõsta. Valge vahu saavutades lisasin järkjärgult (3-4 osa kaupa) suhkru. Saavutasin tihke lumivalge massi, mis kaussi tagurpidi keerates ei valgu üheski suunas. Katsin ahjuplaadi küpsetuspaberiga ja köögipaberiga hõõrusin selle kergelt õliga kokku. Katsin plaadi ristkülikukujuliselt beseekihiga.
Küpsetasin 25 minutit, võtsin välja, katsin uue küpsetuspaberiga, asetasin peale teise ahjuplaadi ja keerasin besee ümber. Eemaldasin alumise paberi ja lasin beseel jahtuda ca 20 minutit.
Kreemi jaoks vahustasin vahukoore ning seejärel mikserdasin sisse mascarpone. Katsin besee kreemiga jättes kaugemast servast mõned sentimeetrid tühjaks (rullimise lõpp, kuhu niikuinii veidi kreemi lükkub).
Lisasin mustikad ja keerasin alumise küpsetuspaberi abiga besee rulli. Viilutasin sakilise servaga noaga.
No comments:
Post a Comment