Keedutaigen on minu vaieldamatu lemmik taignatüüp. Esiteks sellepärast, et ta on oma olemuselt nii huvitav - pritsid ahjuplaadile ära, aga tema küpsetades otsustab hoopis mitmekordseks kerkida ja sealjuures seest õõne jääda! Teiseks sellepärast, et keedutaigen on natuke põhjalikum projekt, mistõttu seda alati ei viitsita ette võtta - saab olla originaalsem. Ja kolmandaks seetõttu, et sellest saab teha nii soolaseid kui magusaid toite (soolased on näiteks profitroolid, magusad on erineva sisuga tuuletaskud) - taigna retsept on koguaeg üks ja sama. Ja loomulikult on igakord tulemus imemaitsev!
Mida vaja läheb? (valmib ca 15 tuuletaskut)
Tuuletaskute jaoks:
160 g nisujahu (ehk 2,5 dl jahu)
160 g vett (ehk kaaluliselt sama palju kui jahu)
80 g võid
5 tk muna
näpuotsatäis soola
Keedukreem:
2 tk muna
4 spl suhkrut
4 spl nisujahu
2 spl kakaopulbrit (magustamata)
näpuotsatäis soola
2 tl vaniljesuhkrut
4 dl piima
50 g võid
1 tl brändit või konjakit (saab ka ilma)
100 g tumedat šokolaadi
30 g võid
Keedutaigna valmistamiseks tuleb koos keemiseni kuumutada vesi, või ja sool. Madalal või üldse kinnisel kuumusel potti tuleb lisada läbisõelutud jahu ning lusikaga segada massi seni kuni see muutub ühtlaseks kollaseks ning lööb kausi servade küljest lahti. Seejärel peaks taigna maha jahutama, kuid mitte jahedaks, vaid soojaks (võib teha nt külmaveevanni potile, milles taigen jahtub). Ükshaaval tuleb sisse segada munad - võtsin ühe muna ja kloppisin selle kergelt lahti, lisasin selle taignale ja sõtkusin seda käega taignas seni kuni see ei olnud enam libe (munalimane) ning segunes ühtlaselt sisse. Tegin sama nelja järgmise munaga - mida rohkem mune on taignale sisse pandud, seda kiiremini muna taignaga seguneb. Peab varuma veidi kannatust. Tulemuseks peab olema ühtlane tainas, millest lusikaga läbi tõmmates jääb kerge elastne tipp, mis tagasi vajub. Kasutasin sakilist tüllet ning pritskotti ja pritsisin ca 8 cm pikkused ning 2-3cm laiused ovaalid. Küpsetasin eelkuumutatud ahjus 190 kraadi juures ca 35 minutit, keerasin kuumuse maha ja jätkasin küpsetamist mõned minutid. Ahju ust ei tohiks avada, eelkõige küpsemise protsessi esimeses pooles, muidu taigen ei kerki. Valminud taskutele tuleks teha noaga külje pealt väike sisselõige, et need saaksid kuivada ja seest jahtuda.
Keedukreemi tarbeks kloppisin munad suhkru ja soolaga läbi. Seejärel lisasin jahu ning kakao ja segasin massi ühtlaseks. Lasin piimal potis nõrgalt keema minna ning segasin paari supilusika jagu kuuma piima kiirelt ja hoolikalt munamassi sisse, et temperatuurid ühtlustuks. Seejärel kallasin munamassi kuuma piima sisse ning samuti segasin kiirelt kreemi ühtlaseks. Tõstsin tulelt ning jätkasin segamist. Lisasin või kuni see sulas ning seejärel vaniljesuhkru ning konjaki. Segasin kuni poti kohalt kadus alkoholi aroom ning lasin kogu kreemil jahtuda. Seejärel täitsin pritskoti kreemiga ning täitsin jahtunud tuuletaskud.
Katte jaoks sulatasin veevannis šokolaadi ja või, asetasin tuuletaskud üksteisele külje alla ning lõdva randmega kallasin šokolaadi peale. Lasin veidi külmas taheneda.
Tere. Äkki peaks kreemi peale kõigi ainete kokku segamist veel kuumutama? Minul tuli Teie juhendi järgi kaste, ei tahtnud kuidagi paksuks minna. Jahutasin ka korralikult.
ReplyDeleteTere. Hea, et kirjutasite sellest olukorrast. Ma pean tunnistama, et tegin antud ekleere üle kahe aasta tagasi (sest minu lemmikud on siiski kohupiimaga) ning tehnoloogia hingeelu nõnda põhjalikult ei mäleta. Seega pean vabandama ja jään vastuse paraku võlgu. Mäletan vaid, et tookord said need maitsvad küll. Kreemi kuumutamine tundub olevat küll võimalik variant, mida katsetada. Kui peaksite seda proovima, siis oleks nii meeldiv kui annaksite ka tulemusest siin teada.
ReplyDelete