Vastlakukkel (ja selle vormimise õpetus videol)

No ei saa tänasel päeval üle ega ümber vastlakuklitest! Terve Facebook on küll neid täis, aga see ei tähenda, et minu kodus nõudlus nende järele kahaneks (sõbranna mainis just, et tal on juba piltidest isu täis!). Kui möödunud nädalal pärmitainast üle pika aja tegin, tundus mulle juba siis, et kuklid on ülihästi õnnestunud. Täna valminud teine plaaditäis oli aga täiesti vaieldamatult suussulav. Ja kolmas plaaditäis - kuidas see sai veel parem tulla!? Seega natuke harjutamist ja pärmitaignale "pihta" saamist ning tulemus on kümme korda nauditavam kui mistahes poe või restorani oma! Lisaks on see pärmitaigna klassikaline retsept nii lihtne ja mõnus, et seda võib mistahes küpsetise puhul kasutada, näiteks juusturullid või pitsasaiake.

Antud retsepti järgi valmib üks plaaditäis vastlakukleid (see on ca 10-12 tk)

Mida vaja läks?
16 grammi värsket pärmi
130 g piima (kui võtsid külmkapist, siis tee ta potis kiirelt leigeks, aga mitte soojaks!)
300 g nisujahu (sõelutud)
35 g võid
25 g suhkrut
1 muna (kui hoiad mune külmkapis, siis võta kohe algatuseks see sealt välja)
pisut soola
4-5 spl moosi (näiteks kirsi- või vaarikamoosi)
400 ml vahukoort (sellest saab üsna rikkaliku kreemiportsu; minimaalselt võiks olla 250 ml vahukoort) + suhkrut
tuhksuhkrut (kaunistuseks)


I etapp. Pudistasin pärmi kaussi, kallasin peale piima ning segasin puust lusikaga kuni pärm oli segunenud. Kallasin umbes 150 g jahu (pool) pärmile hulka ning segasin jõuliselt puulusikaga kuniks jahu on ühtlaselt segunenud. Selle pärmitaigna kergitamiseks oleks sellele vaja niiskust ja ca 40 kraadist soojust. Selle saavutamiseks võib kasutada erinevaid nippe - näiteks põrandasoojendust, mille peale asetada kauss ning sellele omakorda niiske köögirätik. Mina moodustasin oma ahjust kerkekapi - soojendasin ahju miinimumkraadil (50), panin ahju põhja suure ahjuvaagna täie vett ning asetasin taignakausi ahju keskele, millel peal veel omakorda niiske köögirätik. Kergitasin tainast keskmiselt pool tundi, kogus kahekordistus ning pärm "elas" uhkelt. Vahepeal sulatasin potis või ja lasin sellel ka maha jahtuda. Kloppisin lahti muna.

II etapp. Lisasin taignale suhkru, pool lahtiklopitud munast, pisut soola (näpuotsatäis) ning pool allesolevast jahust. Segasin puust lusikaga kõik nii palju kokku kui sai. Lisasin sulanud või ning veel veidi jahu. Jahu võiks 1-3 spl jagu kaussi veel jääda, sest teinekord on jahu kuivus suurem ning seda polegi nii palju vaja. Segasin veelkord, võta kasutusele käed. Pärmitainas on valmis kui seda on mõnus mudida ilma, et ta käte ja kausi külge kinni jääks. Samas ei tohi ta olla liiga kuiv ja tuim, vaid peaks hästi-hästi kergelt kleepuma. Võid sõtkuda ka laual, kuid ürita seda mitte liiga kaua teha. Aseta see tagasi kaussi, raputa peale pisut jahu teosta samasugune kerkimine nagu enne. Nüüd kerkib tainas tõenäoliselt natuke kauem, et kahekordistuda. Pildil "enne" ja "pärast".

III etapp. See etapp on ka minu kesisel kokandusvideol :) Kerkinud tainas tuleks tükeldada ühesuurusteks tükkideks (kui on, kasuta kaalu abi, üks tükk võiks olla keskmiselt 45-55 g). Vormisin peopesa abil tükid laual pallikesteks ning asetasin paberiga kaetud küpsetuspaberile. Lasin taaskord samal meetodil neil veidi kerkida, võtsin ahjust välja ning pintseldasin allesoleva munaga üle (pildil see hetk). Ahju panin 210 kraadi juurde sooja (eemaldasin sealt ka veenõu).

Kui ahi oli piisavalt soe küpsetasin kukleid ca 12 minutit. Lasin neil seejärel maha jahtuda ning lõikasin terava noaga maha "mütsikesed". Tekin noa otsa abiga kuklitele moosi jaoks augud. Pritsisin pritskoti (saab ka teelusikaga) abiga moosi kuklite sisse (vasakul pildil see hetk). Vahustasin vahukoore koos suhkruga (suhkrut lisasin maitse järgi nii palju, et tuleks mõnusalt magus kreem) tugevaks vahuks ning pritsisin pritskoti abil kuklitele. Panin pähe "mütsid" ning kaunistasin tuhksuhkruga.