Kuulun selle auväärse kihi hulka, kellel on ligipääs igasugustele ülimalt kasulikele nõukogudeaegsetele masinatele. Nagu on kohviubadepurustaja mu köögis asendamatu masin, siis me kõik teame, et vanaaegset vahvlimasinat ei asenda ka miski...
Uskumatu kui truud ühed masinad võivad olla. Ise nii nirune, katkine, hallitusega koos... Aga kuumaks läks nagu must auto lauspäikese käes ja nõndaks olin sunnitud mingisuguse retsepti valmis kompunnima, et edaspidi ka selle kõige primaarsema retsepti üles leiaksin.
Mida vaja läks?
100 g võid
150 g jahu
2 muna
150 g suhkrut
1 tl vanilje suhkrut
vett vastavalt taigna paksusele
Algatuseks vahustasin muna, seejärel segasin sisse sulatatud või ja viimasena lisasin ettevaatlikult vett seni, et saaks suhteliselt vedela taigna. Nagu vanasti ikka :) Sarnaneb ilmselt pannkoogitaigna paksusele. Nõndaks küpsetasin neist vahvlid. Iga kord libistasin võitükikese üle panni, et vahvlitainas kinni ei hakkaks. Kuigi tavaliselt lähevad vahvlid käiku juba küpsetamise ajal, siis seekord suutsime kuidagi vastu panna ja tervest portsust on pildilt puudu vaid üks suurem vahvel.
Rullikeeramiseks vajad veel sepakäsi ka, sest jahtunult muutub juba krõmpsuks.
No comments:
Post a Comment