7/28/12

Martsipanikattega juubelitort



Kuigi minu ema on ka ise väga hea kookide küpsetaja (see jookseb meil naisliini pidi eriti hästi), siis oma 5-ga lõppevaks juubeliks palus ta minul teha endale martsipanist kaunistustega torti. Mul oli küll juba jupp aega enne seda üks liblikatega tort mõtteis, aga tema soovis kindlasti roose. Niisiis kombinnisin mõlemad kokku ja realiseerisin oma visandi.



Mida vaja läks?
BISKVIIT:
5 muna
170 g suhkrut
160 g jahu
1 spl kakaopulbrit
1 tl küpsetuspulbrit
VAHELE:
400 g kohupiim (nt Selveri lahja kohupiim) - mitte kohupiimapastat, vaid kandilises pakis!
200 ml vahukoort
maitse järgi suhkrut, et saaks mõõdukalt magus, no nii umbes 3-4 spl
vaarikaid ja vaarika toormoosi (kus on veel veidi suhkrut)
KATTEKS:
värvilist martsipani (Suhkrukunsti poest) ja misiganes kaunistusi, mina kasutasin veel valget šokolaadi


Juba mõned päevad tagasi valmistasin värvilisest martsipanist kaunistused. Kasutasin roosi motiivi ning vormiga, mõned väiksemad ka noaga, lõikasin välja liblikad.

Õhtu enne peasündmust valmistasin tordi. Biskviidi küpsetamiseks vahustasin muna ja suhkru (mass suureneb ja muutub helekollaseks), teise kaussi sõelusin jahu, küpsetuspulbri ja kakao ning segasin kuivained ettevaatlikult vispliga munamassi sisse. Kallasin taigna paberiga kaetud tavalisse koogivormi ja küpsetasin 200 kraadises ahjus 30 minutit, kontrollisin küpsusastet hambatikuga, mis jäi puhtaks. Kui kook oli jahtunud lõikasin selle isa poolt just ekstra teravaks tehtud noaga horisontaalselt kolmeks võrdseks osaks. Kuna biskviit küpses ahjus pealt veidi kummi (nagu väike mägi), siis lõikasin ka selle osa keskelt ära, et kõik tükid oleksid võrdsed.


Valmistasin kohupiimast ja vahukoorest kreemi. Selleks vahustasin kõigepealt vahukoore suhkruga ära ning lisasin seejärel kohupiima ja mikserdasin kreemi ühtlaseks. Segasin klaasitäie vaarikatele suhkrut juurde ja tampisin valmis toormoosi. Suhkur lööb marjal mahla välja, mille nõrutasin sõelaga eraldi kaussi. Mahlale lisasin mõned supilusika täied külma vett ning sellega valmistasin endale immutuse. Pintseldasin kergelt alumise bisvkiidi põhja niiskeks, katsin veerandi kohupiimakreemiga ning seejärel kogu toormoosiga. Asetasin peale teise kihi biskviiti, pintseldasin veel immutust, katsin järgmise veerandi kreemiga ning laotasin üle koogi kergelt pooleks tiritud vaarikad (et nad oleksid tasapinnalisemad). Viimaks panin peale viimase kihi biskviiti ning kreemitasin allesoleva kreemiga ülejäänud tordi.


Sõtkusin valmis sobiva tooniga martsipani, tegin selle taignarulliga lamedaks, katsin tordi ning lõikasin ära ääred. Kaunistusi saab hästi peale kahel meetodil: kui kaunistused on kõvad (nt suhkrumass või mõni martsipanisort, mis kuivavad õhu käes kõvemaks), siis saab neid kenasti veidi koogikatte sisse suruda, nt lehekesi vms. Mina kasutasin aga valget šokolaadi, mille sulatasin veevannis, lisasin paar tl võid, et mass oleks vedelam ja et seda oleks rohkem ja segasin sisse. Seejärel võtsin appi pritskoti, millega pritsisin sobivad laigud, et kaunistusi selle sisse asetada. Viimistlesin.

Üle öö seisnud tort oli täpselt parajalt mahlaseks läinud. Kui oleksin pidanud torti varem serveerima, oleks pidanud igat tükki veel põhjalikult immutama. Ütlesin seda ükskord, kuid ütlen veel: immutust ei tohiks alahinnata.



No comments:

Post a Comment